Auto kevadine ülevaatus

Meie kliimas on oluline auto kevadeks korda teha. Eestimaa talv neljarattalisi ei hellita: suured temperatuurivahed, teedele puistatud sool ja liiv ning keerulised teeolud räsivad autot parasjagu. Järgmise talvehooajani muretuks sõitmiseks ei piisa üksnes rehvivahetusest. Oluline on tähelepanu pöörata sõiduki tehnilisele seisukorrale, ennetada ja kõrvaldada vead.

Kõige lihtsam on muidugi pöörduda margihooldusse ja paluda mehaanikutel auto kevadeks sõidukorda seada, mõnegi asja saab aga omal jõul korda ajada ning pöörduda tehniku poole siis, kui ilmnevad suuremad vead. Jagame alljärgnevalt mõne nõuande, kuidas auto suvehooajaks valmis seada.

Põhjalik puhastus

Üleelatud suusailmašoki kompensatsiooniks tuleks autole kevadel teha korralik vann. Talvel puutuvad nii sõiduki põhi kui kere pidevalt kokku liiva ja soolaga ning saavad kõva mahvi temperatuuride vaheldumisel.

Üleskeerutatud sopp kleepub talveoludes auto külge nagu liimitult, märksa kõvemini, kui suvine saaste (tõrv välja arvata). Ka on tõenäoline, et roopas tee ja jääkonarused on tekitanud mehaanilisi vigastusi (mõlgid, kriimud). Juba veebruarist alates pleegitab intensiivne päikesevalgus keredetaile ja kahjustab värvipinda.

Kogu mustus tuleb nüüd maha pesta ja autot edasiste kahjustuste eest kaitsta. Selleks ei piisa üksnes tavapesust, vaid läbi tuleb viia tõsine vannitamine koos eelneva leotuse ja eelpesuga ning järgneva korraliku kuivatamisega, ning lõpuks vahatamisega ja poleerimisega.

Pesulas soovitame küsida pesu koos vahatamisega, aga osa tööd nagu salongi puhastamine ja kere poleerimine tuleb siiski omal teha. Võimalus on tellida põhjalik välis- ja sisepesu koos poleerimisega ka käsipesulast. Igal juhul tuleb veenduda, et kasutatavad leotus-, pesu- ja järeltöötlusained ning  vahendid vastavad nõuetele.

Koduseks käsipesuks läheb vaja:

  • voolavat vett
  • autopesušampooni ja leotusvahendit
  • mikrokiud-pesukinnast, “nahka”, kuivatus- ja poleerlappe
  •  vahatamisele eelnevat pinnapuhastit
  • üks-kaks erinevat vaha (vaha+ kaitsevahend)
  • plastdetailide ja velgede kaitsevahendit
  • mikrokiust lappi salongi tolmust puhastamiseks
  •  niiskeid lappe salongi pindade mustusest puhastamiseks
  • (nahk)istmete ja pehmenduste puhastusvahendit

Töö käik kodusel autovannitamisel:

  • leotada tuleb pikalt ja põhjalikult, vältides pesuaine kuivamist auto kerepinnale.
  • esimese leotamise järel tuleks suurem mustus õrnalt maha loputada ning auto veelkordselt pesuainega kaetult mõneks ajaks seisma jätta.
  • nüüd võib pesutsükliga normaalselt edasi minna, pöörates erilist tähelepanu põhjale, rattakoobastele jm, kuhu mustus on võinud pidama jääda.
  • pesemisel tuleb vältida tugevat veesurvet ja harjaga nühkimist; olemas on pehmed hariotsikud ning lapid, millega auto pind käsitsipesul üle käia.
  • kui pesujärgselt jäävad auto pinnal silma määrdunud kohad, tuleb need veelkord sisse “seebitada”, selleks võib kasutada spetsiaalset pesuvahendit, mida müüakse suuremates kauplustes ja bensiinijaamades.
  • lõpuks tuleb sõiduk korralikult üle loputada ja seejärel ruttu kuivatada, et vältida veejälgede teket. Kuivatamisel tohib kasutada üksnes selleks ette nähtud “nahka” või lappi.
  • eriti hoolikas tuleb olla auto klaaspindade kuivatamisel. Jälgige, et klaasidel ei ole täkkeid. Märgistage leitud vigastused ja pöörduge esimesel võimalusel teenindusse.
  • nüüd võib vastavalt kasutusjuhendile hakata peale kandma pinnapuhastit ja vahasid
  • kõige lõpus lööge oma sõiduk korralikult läikima ja asuge salongi kallale! Viimane lihv antakse ka salongis UV-kiirgust peletava kattevahaga, mis plastiku eluiga pikendab.

NB! Supermarketist saadaolevate pesuvahendite kasutamist või ise kontsentraadist “timmimist” tasuks vältida. Kui vahend on liiga vinge, võib see koos mustusega eemaldada värvipinnalt kaitsva lakikihi või matistada plastikpinnad igaveseks. Tasub nõu küsida autohooldusest, milliseid vahendeid nad soovitavad. Võimalusel võiks eelistada ökomärgistusega tooteid, nende valik on lai.

NB! Järeltöötlusvahendid tuleb kanda üksnes puhtale pinnale. Pind on puhas, kui tal on selge läige ja puuduvad ebatasasused. Võid proovida puhastussaviga värvipinna “savitamist”, aga savi kasutamiseks õiged töövõtted võiks asjatundja ette näidata.

NB! Leitud kriimud, mõlgid, kahjustused soovitame märkida näiteks puhastussavi tükikese või õrna kleepsuga ning teha pilt, millel oleks näha kahjustunud keredetail ja kahjustuse koht. See aitab teeninduses aega kokku hoida (ja aeg on raha!)

NB! Lisaks kerepindadele tuleb põhjalikult üle käia ja töödelda uste siseservad, tihendid, raskesti ligipääsetavad kohad. Salongis võtta lahti kõik, mis võtta annab – sahtlite ja panipaikade sisud, porimatid – ja ka need puhastada. Klaaside sisepinnad on puhtad siis, kui lapil enam nõe- ja tolmujälgi ei ole.

NB! Auto pesemiseks tuleb valida sobiv koht, kus vesi võib voolata ning kus see ei reosta ümbrust. Hea on pesta tuulevaikse ja otsese päikesepaisteta ilmaga, mil pinnad kuivavad aeglasemalt ning ei tule koledaid triipe. Keelatud on auto pesemine metsa all või ranna ääres; üldse avalikes kohtades. Kasutatavad kemikaalid on otsene reostus. Kui auto pestud, tuleb kogu tekkinud rämps koristada ja prügikasti panna.

TIHENDID JA UKSELUKUD 

Kõik tihendid, lukud, lukkude automaatika tuleb üle käia, vajadusel õlitada või välja vahetada.

KUMMIST JA PLASTIKUST OSAD 

See on veidi spetsiifilisem, aga külmaga kipuvad igasugu voolikud murenema ja plastosad mõranema. Need tuleb kevadel üle kõblata, hea oleks siinkohal kasutada asjatundja abi, sest ise mootorikatet avades ei pruugi selle peale tullagi, kus mingi kaval lekkimist lubav vidin on. Salongis sama teema – kõik venttorud, lükanduste mehhanismid ja muu on mõistlik käsitsi üle kombata.

KOJAMEHED

Talv teeb kojameestele liiga; mõnikord teeb neile liiga autojuht, kes unustab lahkudes klaasipuhastid välja lülitada ning külmaga käivitades tilluke mootor piina saab või üldse läbi kärssab. Olgu kuis on, meie oludes on ideaalne vahetada enne suve- ja talvehooaega välja ka kojameeste luuad. Või vähemalt nad üle kõpitseda, puhtaks pesta ja seejärel kontrollida, kas kummid klaasi ka kirkana hoiavad.

TULED

Puhtaks on need tehtud ja poleeritud, aga kas ka kõik pirnid, leedid ja blingid põlevad siis, kui on vaja? Kas ette-taha-küljelevaatekaamerad on puhtad? Üks väike kontroll ei tee paha. Uue pirni saab enamasti ka bensiinijaamast, leedidega tuleb pöörduda tehniku poole. Seespool võiks üle  vaadata hoovad ja lülitid, mis väljaspool tulesid põlema panevad.

VEDELIKUD 

Ok, seda teame, et kui väljas on 5 ja rohkem plussis, võib sisse kallata suvise (odavama) klaasipesuvedeliku. Kes aga kontrollib, kas õli on õige, piduri- ja jahutusvedeliku tase korras jne.? Jah, õige vastus! See ülevaatus tuleb teha hoolduses. Ühtlasi võiks tehnik korra pilgu peale visata ka rooli- ja pidurisüsteemile ning kuulata mootori häält. Suured õnnetused saavad sageli alguse pisiasjadest.

MOOTOR 

No paneme korraks käima. Kas teeb ilusat häält? Ei plagise, ei lõgise, ei sõimle? Hästi. Hooldusraamatust võiks järgi vaadata, millal sai tehtud viimane õlivahetus ja läbisõiduhooldus. Ehk ongi aeg?

PIDURID

Talvel on sool ja sodi piduritele oma jälje jätnud, ESP ja ABS tavapärasest tihedam kasutamine nende töökoormust mitmekordistanud. Tasub teha autoga väike ring ja kuulata, mis häält pidurid teevad, kas pedaalitunnetus jm on paigas; millal said klotsid vahetatud? Paluge tehnikul kõik üksikasjalikult üle vaadata.

VEERMIK

Talvised teeolud panevad igal juhul veermiku proovile. Hoolduses võiks üle vaadata amordid, puksid, hoovad jne. – lihtsamalt, mõistlik on küsida veermikukontrolli.

REHVID

Kõige parem oleks, kui suverehvid ja talverehvid seisavad eraldi veljeringil. Naisterahvastel teeb see kindlasti tuju rõõmsaks, et suvel saab väikest vaheldust ja sõita edevama kergveljega; rehvimeister ja tehnik hoolduses aga hingavad kergemalt, sest kaks veljeringi annavad ühtlasi võimaluse valida meie oludes kõige mõistlikuma talve- või suverehvi. Ja vahetamine käib ka üks-kaks… neli.

NB! Suverehv “töötab” korralikult alates 7-st soojakraadist. Seega ei tasu esimese sulaga rehvitöökotta tormata. Lamelliga võib sõita ka aastaringselt, aga see on rohkem “ei liha-ei kala” mäng, just suvel. 

TURVAVARUSTUS

Tõkiskingad? Olemas. Tulekustuti? Olemas. Autoapteek? Olemas, aga kas selle sisu ka värske on? Turvavööde kinnitused, peatoed – kõik töötab? Tore. Helkurvest? Jah, see võiks olla nii juhil kui ka kaassõitjal esiukse taskus näiteks. Taskulamp? Võib vaja minna. Akulaadija? Jah. Ohukolmnurk? Muidugi!

PAKIRUUM

Katted, põrand, kinnised. Varuratas ja ratta vahetamise tööriistad. Kõik peab olema töökorras; ja puhas. Pakiruumi võib valmis panna esemed, mida kevadel ja suvel ringi sõites vaja minna võib. Näiteks kaelapadi pika teekonna jaoks, korv ja mõni topsik marjade või seente jaoks, piknikulina ja tekk romantilisteks hetkedeks.

Jah, seda kõike on ühekorraga hirmutavalt palju. Ainuüksi põhjalik autopesu võib algajal võtta kogu päeva ja kokkuvõttes ei pruugi sealt ikkagi soovitud tulemust tulla. Kogu see “kontrolli, vaata üle, proovi järgi”-jant tekitab nõrgema närvikavaga inimesel peavalu, sest siiani on ju alati hakkama saanud üksnes rehvivahetusega, eks; ja keegi pole rääkinud, et… Paraku näitab statistika, et kuni viiendik suvehooajal juhtunud õnnetustest on alguse saanud pisikesest tehnilisest rikkest.

Kui siin on see koht, kus kevadeks auto korda tegemiseks vajalike tööde nimekirja lugedes tuleb mõte “mul pole seda jama vaja,” siis tuleks rehkendada rendiautoga, võtta takso, sõita rongiga, soetada endale korralik (elektri)jalgratas või pöörduda margiesindusse, kus on abiks koolitatud hooldusspetsialistid. Auto on pereliige, mille tervise eest tuleb hoolitseda ning vastutab sõiduki korrasoleku eest ikka ja ainult selle omanik.